Minu

 Tere kellegile,

kirjutatakse ja räägitakse, no hinnang(algul lovebomming you, )aga minu oma näitas mulle juba kuu aja pärast kes ta tegelikult on! 

Olin sel ajal ise alles ühest suhtest väljunud ja polnud võtnud enesele aega, et mõelda mida ma edasi soovin teha, samal ajal hoidsin kinni vanast ,aga uus tahtis ka tulla. 

Tänaseks olen olnud selles suhtes 2,3 aastat. Liiga kaua, aga samas üsna lühike aeg, aga sellesse aega on jäänud päris palju valu ja pettumust. 

Esimesel poolel aastal ta näitas pidevalt mulle kes ta on, aga ma ei tahtnud ometi uskuda, et pealtnäha nii tore mees võib olla seest väga katki, nagu ma ise ...

Esimesel poolel aastal ta pidevalt tegi tööd minu enesehinnagu kallal, et ma ometi endast liiga palju ei arvaks, selleks ta pildus pidevalt kommentaare minu väljanägemise  ja riietumise kohta. A`la kas sa ei tahaks oma juukseid teist värvi värvida või, et kas ma sedasi tulengi välja või kui midagi uut ostsin ja olin elevil ,et talle näidata ,siis ta alati kommenteeris, et need on vanamoelised.

Seega töö minu enesehinnagu alandmise ja minu ebakindluse saavutamiseks oli pidev. Kunagi ei lausutud midagi positiivset.

Kahjuks, see mida nartissistid teevad on tegelikult iseenda ebakindluse ja eneshinnagu varjamine  ja projetseerimine teise inimese peale. 

Ükshetk ma taipasin ,et tegemist võib olla nartsissitiga, ma ei tea kust see aimdus tekkis, aga enam see tunne mind maha ei jätnud. Ma hakkasin teda rohkem jälgima, kuidas ta kellegi ees on või kuidas kellegist kes kohal ise pole räägib, selgus,et ta vihkab naisi, see on minu enda täheldus. See kuidas ta oma eelmisest paarist suhtes olnud naisest on rääkinud, ei kõla hästi ja ka kui ta näeb tänaval mõnda naist, olgugi ,et ta on ilus naine ja hoolitsetud, siis ta ütleb selle kõvahäälega autos välja,et li..ts läheb või mära. Kui küsin, et kust tead, et on sa ju ei tunnegi teda, siis vastab,et kõik on ühesugused. Ma kujutan, ette kui viha täis ja pettunud ta vastassugupoole peale on. Seega, selle viha saan ka mina ja olen saanud enda peale. 

Olnud juba aasta selles suhtes, ma olin nõus isegi temaga kokku kolima,lootuses, et äkki ikka see mida ma näinud ja kuulnud olen ei vasta tõele. Aga mida siis veel tehakse sellises suhtes olles. Seda nimetatakse gaslighting ingl. k. Ta oskab keerata kõik nii, et tülid ja vaidlused saavad alguse alati sinust, ta ei võta mitte kunagi vastutust iseenda käitumise pärast ja sa oled alati ise süüdi!

See pidev manipulatsioon on väga stressirohke. Suhe on väga mürgine ja toksiline. 

Ühelt maalt kui mõistsin, et see mees on parandamatu, siis paraku muutusin ka mina suhtes manipulatiivseks, et aegajalt ise ka oma tahtmist saada. Ma pole uhke selle üle , aga et ellu jääda on seda vaja!

Ma olen pidanud väga palju selles suhtes piire seadma ja ennast kehtestama. Seda see suhe peamiselt mulle õpetanud ongi. 

Mis siis nartsissistid veel teha oskavad, on sind hulluks ajada. Ta võib panna sind uskuma, et sa ei mäleta mingeid hetki ja sündmusi nii nagu sa neid mäletad. Ta oskuslikult paneb sind kahtlema endas ja oma mälus ning reaalsustajus. 

Hiljutine näide(jah ma olen hetkel veel selles suhtes), aga ma astun samme , et sellest väljuda suhtest  võimalikult turvaliselt. 

Niisiis hiljutine näide, ma küsisin ta käes, millal sa viimati mulle ütlesid, et ma armastan sind! Tal oli see päev ja hetk kohe varnast võtta, et kuidas ma siis ei mäleta, see oli eelmisel laupäeval köögis. Uksumatu kuidas nad võivad sulle valetada. Ilmselgelt ma mäletaks sellist asja, kui mu armas mees mulle armastust avaldab, sest seda juhtub vääääga harva. Selline hetk kindlasti jääks meelde. 

Umbes aasta hiljem kui ma teadvustasin enesele, et ma võin kahjuks olla langenud nartsissisti ohvriks, siis alates sellest hetkest,hakkasin ma end harima sellele teemal ja see aitas väga palju. Lugesin läbi kolm raamatut. Need raamatud kõik ütlevad ,et kõik algab teavustamisest ja siis info kogumisest, enese harimisest ja jälgimisest. 

Vastasel korral on seda lahingut väga raske võita. Sest olles empaatiline, sõbralik, heasüdamlik, siis loomulikult ma usun alati inimesest head.

 

Üks üsna tavalisi tundeid mida tunnen on üksindus...imelik baradoks..sa oled suhtes teise inimesega, aga tunned end üksikumana kui päriselt üksi olles. 

Otsustasin selle loo kirja panna just käimas oleva suhte ajal, ühtlasi on selle blogipostituse märk ka see, et olen üks samm lähemal tervenemise poole. 

Kõik see ,mis oli enen seda meest, tuleb nüüd taaskord üles leida ja üles ehitada, meelde tuletada kes sa olid, sest nad lõhuvad su kildudeks. 

Ma käisin ükspäev külas ühel oma sõbrannal, keda ei olnud ammu näinud, aaa üks asi mida nad veel teevad, nad lõhuvad su suhtkusringi, nad ütlevad ette kellega sa võid ja kellega mitte sa ei tohi suhelda. Siinkohal on tegelikult üks reegel, sa ei tohi suhelda mitte kellegiga!

Aga siis selle juurde tegasi, käisin mina sõbranna külas ja ta tegi ettepaneku, et võiks mingi päev välja minna, ilusti riidesse ja sätitud ning linna peale. Ausalt öeldes pidin ära talle ütlema, kuna minu enesehinnag on hetkel olematu,ma ei oska olla tahetud, flirtida ega end välja panna. Ütlesin, et sellisena ma ei saa tulla kuhugile. Kuigi mulle isegi võib olla teeks see pigem head. Aga sellega seoses on omad hirmud.

Näiteks kui ma jääksin kellegile silma ja keegi avaldaks mulle soovi kontakt luua, siis ma tunnen, et mul pole vaimset ressurssi, et tegelda armumisega vms olukorraga. Ma arvan, et enne kui see asi lõppenud pole minu jaoks , enne ei saa ka miskit muud ma endale lubada. 

Loomulikult milline naine  ei sooviks , et öeldake komplimente ja ilusaid sõnu, aga ma ei saa usaldada ennnast hetkel. 

Panen kirja kaks raamatut mida lugesin, kolmandat ei mäleta.

1. Passiivagressivne nartsissit 

2. Nartsissist hüljates

jätkub....